Madise tütar sai sel kevadel 21 ja mu õetütar saab sügisel 18. Mina ise? Nädala pärast 37. I wish, et keegi oleks mulle nende vanuses selle raamatu näppu pistnud.

Rääkinud reeglist 50-30-20, kus 50% sinu sissetulekust läheb püsikuludele (nagu üür või kodulaen, kommunaalid, ühistransport või kütus, laste trenniarved, hambaravi ja toit – teisisõnu kõik, mida vajad selleks, et elada, liikuda, süüa ja hingata või nagu Tori ütleb – the stuff you need to keep the lights on). 20% goes for future you – tuleviku sinule, mis tähendab (automatiseeritud) sissemakseid kogumiskontole, pensionifondi ja investeeringuid. Ning allesjääv 30% on for fun ehk the things that make life worth living ehk guilt-free spending – sinu hobid ja trennid, teatripiletid ja muu toredus, mis teeb elu elamisväärseks, aga mida saab vajadusel koomale tõmmata või üldse ära jätta.

Kui see kõik kõlab sinu kõrvus sama elementaarselt nagu hambapesu ning rahast (ja kogumisest ja kulutamisest) räägiti su kodus sama vabalt nagu ilmast, siis – palju õnne. Tõenäoliselt on sul siitmaalt väga igav edasi lugeda. You lucky dog.

Aga kõikidele teistele, kes ei saanud koos heade kommetega ning “külasta vanaema” ja “paku vanematele inimestele bussis istet” viisakustega kodust kaasa finantsharidust – buckle up. The next 19 minutes might just change your life. Vähemalt seda, kuidas sa edaspidi rahast mõtled.

Kirjutasin kevade algul 21-sele kingitud raamatusse järgmise pühenduse:

“Mina lugesin seda 36-selt, sul on võimalus lugeda seda 21-selt. That’s 15 more years to invest and build your wealth!
My wish for you is that you read it, make all your (female) friends read it, and start investing the day you finish this book.
Here’s to standing in your own power!”

Ning 18-aastasele plaanin kirjutada midagi sellist:

“Ma usun, et see pole päris see kingitus, mida sa oma 18-ndaks sünnaks oleks soovinud. Võib-olla oled sa isegi pisut pettunud. Raha küll, aga … raha kasutusjuhend? The heck?! :D

Ma väga loodan, et ühel päeval on sul nii igav, et sa võtad selle kätte ja loed läbi. Ning saad siis aru, et … tegelikult on see kõige parem kingitus, mida ma su täiskasvanuelu alguseks sain sulle teha. Ma isegi ütleks, et see on üks tähtsamaid ja vajalikumaid raamatuid, mida sa kunagi elus loed. 

Mina olin 35, kui ma otsustasin, et ei taha enam elada palgapäevast palgapäevani. Et peab saama ka teisiti. Sain siin Ellaga kodus olles emapalka ja elu oli ilus. Ostsin koju mööblit, Mannule sadade eurode eest POP-i riideid ja endale Marimekko seelikuid. Olin otsustanud, et panen aastaga kõrvale 5000 € – minu säästupuhver. Life savings. Emergency fund. Aga kuna mul polnud kulutamisplaani (kui seda raamatut loed, saad teada, mis asi on concious spending plan – it’s going to change your life, I promise!), siis kulus mu raha ikkagi iga kuu ära. 1800 eurot haihtus lihtsalt õhku. Iga kuu!

Tead kui lihtne on 1800 € ära kulutada? Päevaga!* Aga väga raske on 1800 € ühe päevaga säästa. Selle õppimiseks kulus mul terve aasta. Kui 2025 lõppes, olin tagasi alguses. Isegi kui olin suutnud vahepeal raha kõrvale panna, tuli mul peagi mingi uus mõte või vajadus. Ja game plan “pole hullu, et see praegu ära kulub, järgmine kuu panen kõik kõrvale, ei kuluta midagi ja olengi taas ree peal” – noh, nagu elu mulle üha uuesti ja uuesti näitas, siis see pole lihtsalt jätkusuutlik. Vähemalt mitte siis, kui sa oled natukenegi nagu mina. See tähendab: täiesti kärsitu, “kõik või mitte midagi” mentaliteediga ja endale maast madalast sisestanud, et sa oled matas halb.

Aga kui Tori ja see raamat mulle midagi õpetasid, siis: it’s not about math, it’s about psychology! Kuidas kasutada raha kui tööriista, millega ehitada endale selline elu, mida sa armastad? Kuidas luua rahaga hea ja tasakaalus suhe, nii et sina kontrollid oma raha, mitte su raha ei kontrolli sind?

How do I use money as a tool to build the life that I love? How do I create a great balanced relationship with my money in a way that I control my money, rather than my money control me?

See raamat annab sulle praktilise tegutsemisjuhendi, aga sellest enam harjutab ta sind oma mõtlemist muutma. Nii rahast kui sinust endast. Like I said – money is so much more about psychology than it is about math! It really is!

Sa ju ei arva, et peaksid ilma Tartu ülikoolis käimata oskama põlve opereerida või 15 meetri kauguselt väravat tabama, kui sa pole kunagi staadionit ega palli näinud?! Raha tuleb õppida kasutama, koguma ja kasvatama täpselt samamoodi – ja neid teadmisi läheb vaja nii arstidel kui jalgpalluritel. Mina alustasin oma õpinguid alles 36-selt – ja olen esimest korda elus tuleviku suhtes põnevil, mitte ärevil. I’m excited about the future, not dreading it. Esimest korda! Knowledge really is power. Või nagu Tori ütleb: “Nothing excites me more than women standing in their own power. It’s my favourite fucking thing.“

Here’s to standing in your own power!“

Äratundmine, et peab saama ka teisiti, tuli minuni 2025. aasta esimesel päeval Mannuga lõunaund jalutades. Nii nagu ikka, siis tema magas ja mina kuulasin podcaste, ainult et seekord valisin kaasa mõtlemiseks midagi uut – Racheli “From the Heart” vana-aasta ärasaatmise ja uue tervitamise rituaal. See on küll mõeldud kuulamiseks nii, et paned vahepeal podcasti pausi peale ja kirjutad, aga ma teadsin kohe, et sellisel juhul jääbki see mul tegemata. Nii et panin kõrvaklapid kõrva, sumpasin läbi lume ja mõte hakkas jooksma.

At the end of this practice, you will have 12 goals to work toward, as well as a clear intention, affirmation, and word of the year to guide you toward something new. Tune in to call all your longings into existence. The universe listens.

Mida enam ma selle sõna peale mõtlesin, seda selgemaks see sai. Money. Savings. Security. Ja et lihtsalt “raha” või “säästud” tundus liiga üldine, tekkis mu peas sinna taha kohe ka konkreetne number. 5000 € by the end of 2025. Kuidas seda saavutada? Tuleb välja, et kui jagada 5000 12-ga, peaks iga kuu kõrvale panema 416,70. Mis on märkimisväärne summa, arvestades, et sinnamaani polnud ma kõrvale pannud sentigi. Aga see tundus tehtav.

Mõte sellest, kuidas ma kõigest aasta pärast Mannuga lõunaund jalutan, kontol ümmarguse nulli asemel 5000 €, tekitas minus … elevust. Ja kui Rachel soovitas ette kujutada, mismoodi sa end tunned ja kuidas see su elu muudab, kui see üks asi, mida sa kõige rohkem uuelt aastalt soovid, täide läheb? Ma tundsin südamerahu. Kindlustunnet. Kergust. It felt good.

Kui mitu korda varem olin ma nõus panema 1000 € House Doctori veiniriiuli või HK Livingu söögilaua või Ferm Livingu vaiba peale, nii et silm ka ei pilkunud? Ja siis olnud enda peale pahane, kui ma leidsin lastele Booztist hea hinnaga uued talvesaapad või POP-i allahindluse ajal kevadjoped, aga pidin nende soetamiseks Madiselt raha küsima?

Ma ei tahtnud enam nii, but I didn’t know any better. Olin muutusteks valmis, aga nagu mulle omane, ootasin, et need muutused toimuksid minuga üleöö. Tegelikkuses … võttis uute harjumuste kujundamine aega terve aasta.

Kui ma 2026. aasta alguses “Financial Feminist” raamatut lugesin (ja mõned YouTube’i videod ära vaatasin), sain aru, miks mu kogumisplaan kolinal läbi kukkus. Minu “kõik või mitte midagi” mentaliteet tähendas, et kui olin juba oma säästudest natukene näpistanud, siis kui läks trumm, mingu juba pulgad ka – järgmine kuu pööran uue lehe ja alustan uuesti. Turns out, it doesn’t work like that!

Kuna ma hakkasin oma mõtlemist muutma emapalga ajal, aga suutsin püsivaid muudatusi sisse viia alles pärast selle lõppemist, olen ma elav näide sellest, et pole mitte mingit vahet, kui suur on sinu sissetulek – kui sa pole harjunud säästma, ei suuda sa säästa ühtki eurot ka kaks korda suurema kontoseisu puhul.

Let me say that again. Sinu säästude suurus ei sõltu su sissetulekust. Säästmine on harjumus nagu iga teinegi. Nagu ütleb ka Tori ise, siis oluline pole mitte see, kas sa paned iga kuu kõrvale 20, 200 või 20 000 eurot (jep, ka mina ei kujuta sellist rahasummat ette, aga kuuldavasti on inimesi, kes saavad sellega hakkama. Unbefreakinlievable!). Oluline on harjumuse kujundamine.

Uuest aastast on neli kuud juba ära kulunud. I don’t have it all figured out, far from it. Aga ma olen sinnapoole teel. Minu uus mantra on “I haven’t always been good with money, but I’m learning.” Ja ühtlasi ühest teisest podcastist Wall Streeti naispankuri suust kuuldud lause: “Only good things happen to girls like me“‘. Tuleb välja, et mõttejõud on tõepoolest kõikvõimas.

Your mindset is your biggest asset. It’s the reason you’ll be successful or unsuccessful.

Minu meelerahufond ehk emergency fund ei ole enam 5000, vaid 10 000 €. (Ma tean, et see peaks olema sinu 3–6 kuu elamiskulu, aga minu peas toimib ümmargune number paremini. To each their own.) Olen seadistanud selle saavutamiseks automaatsed igakuised ülekanded oma kogumiskontole. Ja et unistus veeta oma 40. sünnipäev Madisega Peter Mayle’i moodi Provence’is (tema raamat “Aasta Provence’is”, mis on kirjutatud minu sünniaastal, ning film “Hea aasta”, mis sai ainest tema samanimelisest novellist, on kaks minu suurt lemmikut) ei jääks lihtsalt fantaasiaks, avasin veel ühe kogumiskonto, kuhu järgmise kolme aasta jooksul reisieelarve tekitada.

Sain selleks mõtte Ramit Sethi 2023. aasta Netflixi dokumentaalsarjast “How to get rich”, kus ta ütleb: “Your rich life is designed, not dreamed“. Ja ühest tema enda YouTube’i videost, kus ta rääkis Ameerika abielupaarist, keda ta kunagi nõustas. Nad soovisid minna “ükskord, kunagi, tulevikus” Portugali. Ramit julgustas neid panema paika kuupäev ning guugeldama lennupiletite hindu ja kohalikku majutust, et mõelda välja umbkaudne eelarve, kui palju neil selleks reisiks raha on vaja koguda. Ja kui nad said summaks 4000 €, soovitas ta sinna otsa lisada 10-15%, sest nagu me kõik teame, läheb eelarve tavaliselt lõhki ja you somehow end up needing more.

Kuulasin selle ära ja küsisin Madiselt, mis ta arvab, palju meil nädalaga Provence’is läheb. Tema arvas, et 5000-ga tuleme välja. Ma seadsin kogumiskonto eesmärgiks 6000, mis arvutas mu igakuise makse suuruseks 162,17 €. Et unistused ei jääks lihtsalt unistusteks, on vaja plaani. Ja plaan tähendab kuupäeva ning kindlat summat. Nagu ütleb Ramit: “It turns wishes into dates, dollars and decisions“.

Mul võiks olla kõige selle jagamise pärast hirmus piinlik, aga … shame seals solutions, nagu ütles Mel Robbinsi podcastis Tiffany Aliche. Ma tean, et palgapäevast palgapäevani elavaid inimesi on Eestis veel. Kuula allpool toodud episoodid ära ja saad teada, et pool Ameerikat on meiesuguseid täis – ligi 59% ameeriklastest ei suuda katta 1000 dollari suurust kulu. Ühest küljest lohutav statistika, teisalt – highly motivating. Sest kui ma minevikku muuta ei saa, siis tulevik on minu enda kätes. Ja kunagi pole liiga hilja alustada.

Mul ei ole piinlik tunnistada, et Inbank ja Esto on olnud minu suured sõbrad ning Kaubamaja ja Selveri kuukaardiga püüan siiani püsisuhet lõpetada – mõnel kuul õnnestub see mul edukamalt kui teisel. Ja kuigi ma olen nõus, et inimesed ja nende olukorrad on erinevad ning mõnel juhul võib “Maksa kolmes osas ilma lisatasuta” võimalus päästa päeva, kui sa oled üksikema ja pesumasin läheb katki, siis e n a m i k e l juhtudel … on see siiski turundustrikk, kuidas meelitada sind üle oma võimete elama.

Tõeline finantsharidus on see, kui sa õpetad oma lastele seda, mida meile ei õpetatud: järelmaks tähendab, et sa ei saa seda endale (praegu) lubada. Punkt.

Tõeline tarkus on mitte elada kolm kuud ette, vaid need kolm kuud raha kõrvale panna ja sooritada ost alles siis, kui saad kogu summa korraga ära maksta. Vastasel juhul elad sa lihtsalt oma tuleviku-mina arvelt. Ja endise Inbanki-sõltlasena julgen öelda, et pole sugugi tore kuu algul arveid maksma hakata ja näha oma pangakontot iga maksega märkimisväärselt vähenemas. Siis ongi see olukord, kus sa vaatad sissetulnud summat ja kontojääki ja küsid endalt: where did all my money go?

Tegelikult ei taha sa ju elada tuleviku-sina arvelt. Isegi kui seda saab teha ilma intressita. Ja isegi kui seda normaliseeritakse nii sotsiaalmeedias su lemmikinstagrammeri kontol kui loomaarsti juures. Alles hiljuti seisin Rannamõisa Pet City kliinikus, et küsida Sidile puugirohtu, ja silmasin seal oma korda oodates Esto flaierit.

Mulle meenus, kuidas ma kaks aastat tagasi Erivetis samamoodi administraatori vabanemist ootasin. Kuna märkasin päeval, et Sid kõnnib imelikult ja kaotab tasakaalu, pakkisin kõige hullema hirmus oma turvahälli vihkava beebi autosse ning kihutasin Billy loomakliinikusse, kus arst meid silmnähtava ja iga hetkega progresseeruva tagajäsemete halvatusega otse Eriveti saatis.

Silmad punased peas ja süda murtud, kartsin oma neljakuust kussutades, et pean enda nelja-aastase taksi magama panema, sest mul pole võimalik tema raviarveid tasuda. Meil vedas, topelt – arst vaatas nutvat mind ja mu nutvat beebit ning ütles, et saab selle muidu 3000 € maksva operatsiooni teha 500-ga, kui oleme nõus, et protseduuri teostab praktikant ja tema assisteerib. Sisuliselt maksime vaid materjalikulu ja uuringute eest, ülejäänu oleks olnud loomaarsti töötasu.

Ma ei kahetse seda otsust, sest kuigi jätsime hiljem Sidi põie tühjendamise eest Rannamõisa Pet Citysse veel lisaks 400 €, oli see kõik asja eest ning ta kõnnib täna (peaaegu) täiesti normaalselt. Topeltvedas!

Aga ma ei taha enam mitte kunagi olla kohas, kus mul pole hädaolukorras tule kustutamiseks raha. Olgu selleks siis (ja ma sülitan seda kirjutades kolm korda üle vasaku õla) mu takside tervis, minu enda hambaravi või midagi nii lihtsat nagu uued tossud, mida lastele on igal kevadel vaja osta. Ometi tuleb see mulle iga kord justkui üllatusena, et nad on talvega pikemaks kasvanud!

Nii et ideaalis on mul nüüd ja edaspidi alati olemas nii enda meelerahufond kui takside emergency fund, pluss vaba raha kolmele lapsele mis tahes hetkel uute sokkide, pükste ja puutsade ostmiseks.

Minu kogumis- ja kulutamisharjumusi on oluliselt mõjutanud ka kõikidest turundusmeilidest loobumine ning telefonist e-poodide äppide kustutamine. (Jah, isegi Boozt ja see lõputult täienev soovikorv!) Ja kui ma ütlen kõikidest, siis … ma ei tea enam isegi, millal on Kaubamajas Osturalli. Veel aasta aega tagasi lehvisin allahindluste laines nagu lipp – kord puhus tuul Nordbabyst, siis Modern Kidsist, siis hoopis Eston Kidsist või Nordluvist. Või Linda Maest või Snugist või Takara Nordist või Tobias & Idast.

Kuniks ma sain ühel hetkel aru, et … allahindlus on võit ainult sel juhul, kui sa plaanisid seda asja nagunii osta. Vastasel juhul sa mitte ei hoia kokku 20 €, vaid kulutad 80. See mõtteviis muutis minu jaoks kõike. Ning tead, mis? Ühel hetkel paned sa tähele, et … igale allahindlusele järgneb peagi uus. Pärast Osturallit on Ostlejate Pidupäev või e-smaspäev või Ilu Aeg! Või sünnipäevasoodustus või mingi muu “eksklusiivne” pakkumine ainult sulle.

Take a break. Breathe. Asjad ei saa maailmast otsa. Ära tõtta nii kiiresti oma raha käest ära andma.

Investeerimine seevastu is a whole new ballgame. Ma tean tänaseks hästi termineid nagu compound interest, Roth IRA, 401(k), index funds ja high-yield savings account. Ma tean, et on olemas Vanguard ja Fidelity ja Tori loodud Treasury. Sellegipoolest – I have yet to figure out how to translate them into Estonian. Aga progress on juba see, et ma küsin küsimusi ja arutlen Madisega sel teemal. Et ma tean, et day trading = gambling, aga aktsiatesse ehk stocks ning võlakirjadesse ehk bonds investeerimine on 10, 20 ja 30 aasta mäng ehk pikaajaline protsess ning aktsiaturg on viimase 100+ aasta jooksul ühtlaselt kasvanud. Et time in the market beats timing the market.

But this actually is one of the biggest reasons why I need you growing your wealth, because the stock market over the last nearly 125 years it’s been around has brought in consistent gains. Now, some years, it’s low. Some years, it’s actually in the negative. Other years, like since the beginning of COVID, we’ve seen an average of like 15, 20, 25% interest in the stock market. So the average you can expect over a long period of time is anywhere from seven to 10% in interest. That is incredibly powerful, and you can’t get that percentage return anywhere else. Not for a massive level of risk. So when we’re thinking about growing our money in the midst of all the chaos that’s happening, this is actually one of the best ways that we can ensure that our money is working harder for us, that we’re not losing money due to inflation, that we’re not feeling financially behind.

Progress on juba see, et ma tean, et investeerimine on tähtis, aga veelgi enam – see on õpitav. Räägin sellest Madisega pea iga päev, aga temal ei ole ka kõiki vastuseid ning ta julgustab mind pangas oma pensioniplaani üle vaatama. Ent analysis paralysis on reaalne ja ma tunnen, et tahan endale veel mõned asjad selgeks teha, enne kui lähen kellegi aega raiskama.

Tegelikult tahaks ma mõnelt targemalt inimeselt küsida, kas Tori loodud investeerimisplatvorm Stock Market School toimib ka Eestis või saad sa seda kasutada ainult ameeriklasena. Alustuseks tahaks ma üldse teada, et kui Ameerikas on investeerimine a two-step process ehk sa avad oma Roth IRA või 401(k) ning kannad raha sinna kontole, aga siis lähed ja ise valid, millesse sa investeerid … kui raha on rahvusvaheline ja me kõik kasutame ja kasvatame seda ühtemoodi, siis miks Eesti pensionisüsteem teisiti toimib?

See kõik on tohutult põnev ja ma arvan, et ühel hetkel jõuan herfirst100k.com lehe arvukad materjalid läbi töötada ning teen endale ise selgeks, kas Tori saab mind aidata.

Eile aitas ta mind näiteks selle vestlusega, kus ta rääkis JL Collinsiga investeerimisest. Kuulasin seda Mannuga Laulasmaale jalutades ning mulle meenusid Madise kuldsed sõnad: “Küsimus ei ole selles, kuidas rohkem teenida, vaid selles, kuidas vähem kulutada”. JL rääkis, et kui ta sai 20-aastaselt oma esimesel töökohal 5000 dollarit aastas, siis ta pani pool sellest kõrvale. Kui tema palk tõusis 10 000 dollarile aastas, pani ta kõrvale 5000. Ja kui tema sissetulek suurenes 20 000 dollari peale, suurendas ta ka oma sääste 10 000 dollarini. Ja nii edasi. Ehk iga kord, kui tema elustiil ja kulutused kasvasid, kasvasid ka tema säästud.

Ta tegi seda kõike sisetunde, mitte loetud raamatute või kodust kaasa saadud finantshariduse pealt. JL oli üles kasvades näinud, kuidas ta isa tervis – ja sellest tulenevalt ka isa võime sissetulekut teenida – vanemaks saades kehvemaks jäi. Seega nende pere, kes elas varem muretut ja mugavat elu, oli järsku rahalistes raskustes. JL otsustas, et ta ei taha kunagi oma sissetulekust sõltuda.

Tori küsis temalt, kuidas säästa raha nii, et sa ei tunneks, et you’re depriving yourself. Et sa hoiad enda pealt kokku ega naudi elu nüüd ja praegu. JL ütles selle peale, et alustuseks tuleb oma mõtteviisi muuta – sa mitte ei hoia täna enda pealt kokku, vaid hoolitsed tuleviku-sina eest. Kui küsimus on millegi ostmises, siis mitte ükski asi pole tema jaoks olnud kunagi nii tähtis kui südamerahu ja vabadus. Raha annab sulle võimaluse väljuda olukordadest, mis sind ei teeni. A soul-crushing job or an abusive relationship, for example.

Ma ei tea, kas poole oma sissetuleku säästmine on päris see eesmärk, mille suunas igaüks meist peaks püüdlema, või kui jätkusuutlik see enamike jaoks on. Aga alustuseks eelarvest mõtlemine nii, et see ei tähenda enda piiramist, vaid ütlemist jah sellele, mis on sinu jaoks oluline – it’s a pretty good place to start if you ask me.

The budget is not a no, it’s how you say yes to what’s important.

Budgeting is planning ahead not depriving yourself now.

Kust oma mõtteviisi muutmist alustada?

Kuula

Podcast:
Financial Feminist (alusta kuulamist mitte kõige uuemast, vaid vanemast. Teisiõnu: alusta algusest!)

YouTube:

1. Mel Robbins & Ramit Sethi
2. Mel & Tiffany Aliche aka the Budgetnista
3. Mel & Lewis
4. Mel & Morgan (“The Psychology of Money” autor)
5. Mel & Farnoosh
6. Mel & David
7. Lewis Howes
8. Jay Shetty

Ja veel mõned head YouTube’i kanalid, mida näiteks pesu triikimise kõrvale kuulata. :) Nika, Nischa, Christina ja Ramit enda kanal.

Vaata

Netflix:
“Get Smart with Money“
“How to Get Rich“
“Money, explained“

Loe

Blogid:
Her First 100K
JL Collins

Raamatud:
Tori Dunlap “Financial Feminist“
JL Collins “The Simple Path to Wealth“
Morgan Housel “The Psychology of Money“
Tiffany Aliche “Get Good with Money“
“Girls Just Wanna Have Funds“

Ja võib-olla lõpetuseks üks Ramit Sethi mõte, mida ma kandsin endas juba enne Mannu sündi ja mis on võimaldanud mul siin kodus justkui “tegevusetult” istumist täiel rinnal nautida. Kuigi see kõlab kõige eelneva taustal võib-olla vastuoluliselt, siis … ma ei tunne süümepiinu, et ma pole juba aastaid oma pensionisambasse panustanud. Ma ei kiirusta Mannut lasteaeda panema ja palgatööle tõttama. Ma ei taha rohkem rabada.

Having a lot of money doesn’t make you rich. You can have a lot of money and be incredibly poor. If you don’t know what is enough you’ll never get there, you’ll never be satisfied and if you’re never satisfied, you’ll forever be the poorest man on earth.

Ma väga naudin praegust eluetappi, mis siis, et see tuleb mingite valikute (näiteks mitu korda aastas reisil käimise) arvelt. Võimalus lastele lõunal kooli järgi sõita ning oma kahest mitte lasteaeda teistele hoida ja õpetada anda on my definition of a rich life. See on minu rikas elu ja see ei kesta igavesti. Ühel päeval on Mann ja poisid suured ning minul kogu maailma aeg, et oma sissetulekuid suurendada. Seniks aga … ma õpin rahaga paremini ümber käima, seda koguma ja kasvatama. I am getting good with money! Et osata raha hoida, kui seda ükskord rohkem on.

Esimene samm? Lõpetada iseenda maha tegemine ning halvustamine. Ma ei ole matsis halb, ma ei ole rahaga halb, ma ei ole kulutaja tüüpi.

In the words of Lewis Howes:

I am a magnet for money. Money comes to me freely and abundantly. I see money everywhere.

* Eriti kui sulle meeldib Taani disain nagu HAY ja Ferm Living ning Elke Mööbel ja Finnish Design Shop on su brauseris kõige külastatumad lehed. :D Või taksikoerad! Sam maksis rohkem kui mu Ferm Livingu tugitool. :) Mul on kallis maitse, aga ma ei kahetse ühtki ostu – ei tugitooli ega taksi. Lihtsalt edaspidi … ei maksa ma kunagi Netflixile rohkem kui iseendale.